Viiruslik meningiit on suhteliselt levinud viirushaigus, mida kutsutakse ka aseptiliseks meningiidiks. Vaatamata selle levinud esinemisele, on see sageli aladiagnoositud ja alaravitud.

Viiruslik meningiit on ajukelme põletik, mida tavaliselt põhjustavad enteroviirused. See võib aga olla põhjustatud ka teistest viirustest nagu mumpsi-, herpesviirused ja HIV. Mõnel juhul on viiruslikud meningiidid olnud seotud ka puukentsefaliidi ja linnugripi viirustega.

Haiguse sümptomid on sageli sarnased gripile – palavik, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgustundlikkus ja kaelajäikus. Mõnel juhul võivad tekkida ka teadvusehäired ja krambid. Diagnoosimine toimub enamasti lumbaarpunktsiooni ehk seljanõelaga, kus uuritakse seljaajuvedeliku proovi.

Viirusliku meningiidi korral pole spetsiifilist ravi – enamikel juhtudel tuleb organismil viirusega ise toime tulla. Raviks kasutatakse sümptomaatilist ravi, mis võib hõlmata valu- ja palavikualandajaid, vedeliku- ja elektrolüüdiasendusravi ning mõnel juhul ka viirusevastaseid ravimeid.

Kui viiruslik meningiit on diagnoositud, on oluline jälgida patsiendi seisundit, kuna need võivad kiiresti halveneda. Haiglaravi võib olla vajalik, kui patsiendi sümptomid on rasked või kui tekivad tüsistused.

Viiruslik meningiit on üldiselt vähem raskete tagajärgedega kui bakteriaalne meningiit, kuid sellest hoolimata võib see olla ohtlik, eriti kui see ei ole õigeaegselt diagnoositud ja ravitud.

Ravi edukus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas organismi võimest viirusega toime tulla, haiguse staadiumist, kui ravi alustatakse, ja patsiendi üldisest tervisest.

Kokkuvõtteks on viiruslik meningiit tõsine haigus, mille diagnoosimisel ja ravimisel on oluline roll. Varajane tuvastamine ja sümptomaatiline ravi on võtmeks, et vähendada tõsiseid tagajärgi. Jätkuv teadustöö viiruste mõistmiseks ja uute raviskeemide väljatöötamiseks võib aidata parandada tulemusi neile, kes selle haigusega kokku puutuvad.