Hepatiit on viiruse poolt põhjustatud maksahaigus ning tõsine terviserisk paljudele inimestele üle kogu maailma. Mõningatel juhtudel võib see haigus muutuda krooniliseks ning sellest tingitud komplikatsioonid võivad kaasa tuua maksatsirroosi või isegi maksavähi.

Hepatiit on laialdaselt levinud kuid sagedamini esinevad kaks selle vormi – hepatiit A ja hepatiit B.

Hepatiit A

Hepatiit A on tihtipeale kergema kuluga, kuid seda on oluline siiski tõsiselt võtta. Selle viirusega nakatumine toimub enamasti saastunud toidu või veega. Kuigi sümptomid võivad sarnaneda gripi omadele, kaasneb sellega sageli ka silmavalkude kollakas värvumine ja uriini tumenemine. Tavaliselt kaob hepatiit A mõne kuuga ilma igasuguse ravita, kuid see ei tähenda, et selline haigus ei vajaks tähelepanu. Kui teil tekib kahtlus, et olete sellega nakatunud, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda.

Hepatiit B

Hepatiit B on tõsisem haigus, mis võib sageli muutuda krooniliseks, eriti kui see nakatab inimest juba varases lapsepõlves. Viirus levib läbi vere ja teiste kehavedelike, sealhulgas seksuaalse kontakti, jagatud süstlanõelte, aga ka emalt lapsele sünnituse ajal. Haiguse kulg on ettearvamatu – mõned inimesed põevad selle läbi kiiresti ja edukalt, teistel võivad esineda tüsistused või haigus võib muutuda krooniliseks.

Kokkuvõte:

On äärmiselt oluline hoida end kursis oma tervisliku seisundi ja võimalike ohtudega, et end ja kaaskodanikke kaitsta. Hepatiit on üks paljudest viirushaigustest, mis võib inimese elukvaliteeti olulisel määral mõjutada.

Hepatiiti saab ennetada vaktsineerimise teel. Seega, kui te pole veel vaktsineeritud või kui te pole oma vaktsineerimise staatust uuendanud, võiksite sellele mõelda. Hepatiidi vaktsineerimine on efektiivne viis maksahaiguste ennetamiseks ja hepatiidi ohjeldamiseks.