Borrelioos on haigus, mis varitseb Eesti looduses ning millest räägitakse paraku liiga vähe. Teadupärast on see haigus, mida levitavad puugid, kuid teadmatus borrelioosi mõjude ja sümptomite osas võib muuta selle haiguse võitluse keeruliseks.

Borrelioosi sümptomid

Esimesed borrelioosi sümptomid ilmnevad tavaliselt nädala kuni kuu möödudes pärast puugihammustust. Kõige tüüpilisem esimene märk on nahalööve, mis on punane ja laieneb järk-järgult, meenutades märklaua märki. Siiski, umbes kolmandikul nakatunutest see sümptom puudub. Lisaks võib tekkida palavik, peavalu, lihas- ja liigesevalu, väsimus, lümfisõlmede suurenemine. Kui haigust ei ravita, võivad tekkida tõsisemad terviseprobleemid nagu näonärvi põletik, südamerütmihäired, liigese- või närvisüsteemi kahjustused.

Kuidas kaitsta end borrelioosi eest?

Parim viis enda kaitsmiseks borrelioosi eest on vältida puukidega kokkupuutumist. See tähendab ettevaatlikkust metsas liikumisel, kasutada puuke tõrjuvaid aineid ning pärast metsaskäiku oma keha põhjalikult üle kontrollida. Puugi leidmisel tuleks see eemaldada võimalikult kiirelt ja õigesti, et vähendada haigusetekitaja edasikandumise riski. Puugivastased vaktsiinid kaitsevad küll puukentsefaliidi, kuid mitte borrelioosi eest.

Kokkuvõtlikult

Borrelioos on salakaval haigus, mis levib puukide kaudu ja võib põhjustada tõsiseid tervisekaebusi. Haiguse varajane avastamine ja õigeaegne ravi on oluline, kuna see hoiab ära tõsiseid tüsistusi. Puugiohu vähendamiseks tuleks metsas käies olla tähelepanelik, kasutada puugitõrjevahendeid, kontrollida end pärast metsaskäiku ning puugi leiu korral eemaldada see õigesti. Puugivaktsiinid kaitsevad puukentsefaliidi, kuid mitte borrelioosi eest.

Seega, kui plaanite veeta aega Eesti metsades, olge teadlikud puukide olemasolust ja võtke tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud. Harige ennast ja teisi borrelioosi kohta, sest teadlikkus on parim relv selle salakavala haiguse vastu.