Üks meie ümber kõige levinumaid viirushaigusi on epsteini-barri viirus (EBV), mis on enamasti seotud nakkusliku mononukleoosiga. Kuigi see viirus on enamiku inimeste jaoks ohutu, võib see mõnedel juhtudel põhjustada tõsiseid haigusi.

Mis on Epsteini-Barri viirus?

Epsteini-Barri viirus on herpeseviiruse perekonda kuuluv viirus, mis esineb maailmas üldlevinult ning mida kannab suurem osa inimestest. Enamikul inimestel ei põhjusta see viirus mingeid sümptomeid või põhjustab kergeid sümptomeid, mis võivad sarnaneda külmetushaigusele. Kuid mõnedel inimestel võib see viirus põhjustada nakkuslikku mononukleoosi (kutsutakse ka suudlemishaiguseks), mida iseloomustavad sümptomid nagu palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine, väsimus ja nõrkus.

Mida peaks teadma mononukleoosist?

Mononukleoos on nakkushaigus, mille põhjustab tavaliselt EBV. Kuna viirus levib süljega – näiteks suudlemise, joomise või toidu jagamise teel –, siis seostatakse seda sageli noorte täiskasvanute ja tudengite haigustega. Mononukleoosi sümptomid võivad kesta mitu nädalat isegi pärast seda, kui esialgsed haigussümptomid on lahenenud. Vaatamata sellele, jääb viirus kogu eluks organismi, kuid enamasti ei põhjusta see mingeid probleeme.

Mõnel juhul võib EBV põhjustada ka muud tüüpi haigusi, nagu näiteks luupus, hulgiskleroos või vähk. Siiski on sellised juhtumid üsna haruldased ja enamikul EBV-ga nakatunud inimestest ei teki kunagi mingit tõsist haigust.

Kokkuvõte

Epsteini-Barri viirus on üks tavalisemaid viiruseid meie ümber, mis enamasti ei põhjusta tõsiseid haigusi. Viiruse sageli esineva ilminguna on mononukleoos, mis võib põhjustada ebamugavust, kuid möödub enamasti mõne nädala jooksul. Tõsiste EBV põhjustatud haiguste risk on väike ning seega puudub enamasti põhjus muretsemiseks. Sellest hoolimata on oluline olla informeeritud ning hoida oma immuunsussüsteemi tugevana, et vähendada võimalikke riske.